Mulgimaa tulevikust

Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Reedel osalesin EV president Toomas H Ilvese kutsel Halliste Põhikooli saalis toimunud arutelul Mulgimaa tuleviku üle. Esikõnelejateks olid president Toomas H Ilves, majandusteadlane Andres Arrak, meediategelane Tiina Kaalep, ajaloolane Mati Lauri ja keeleteadlane Karl Pajusalu, arutelu juhtis raadiohääl Märt Treier. … Jätka lugemist →

Posted 20. mai 2012 in Tõnis Kõiv blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Lauri Luik: vajaduspõhised õppetoetused lubavad täielikult pühenduda õppimisele

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige sõnul on vajaduspõhiste õppetoetuse eesmärk, et üliõpilased saaksid täielikult pühenduda õppimisele ja lõpetada kõrgkool nominaalajaga. 

’’Samas on oluline, et õhukese kihina kõigile laialimäärimine asenduks reaalselt abi vajavate inimeste abistamisega. Tähtis on ka see, et sotsiaaltoetustest ei jääks noorele inimesele arvamust kui ühiskonna loomulikust osast. Ei saa olla nii, et enamik tudengeid on automaatselt kõrgkooli astudes ülalpeetavad,’’ rõhutas Luik.

Parlamendisaadik märkis, et haridusminister on lubanud, et vahendid nii stipendiumiteks kui õppetoetusteks riigieelarves leitakse. ’’Kindlasti ei tohi see raha tulla õpetajate palgatõusu arvelt, mis peab samuti järgmisel aastal aset leidma.“

„Kõrgharidusreformi seadusega oleme ära otsustanud ka uue stipendiumitesüsteemi loomise, mis tagab arvestatava stipendiumi tublimatele,’’ lisas Luik. 

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks seaduseelnõu, mille eesmärk on luua üliõpilastele riiklik vajaduspõhine õppetoetus, mis toetab majanduslikult ebasoodsamas olukorras üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele.

Eelnõu kohaselt on vajaduspõhist õppetoetust õigus saada kuni 26-aastasel üliõpilasel, kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelise vaesuspiiri (praegu alla 280 euro kuus) ja kes täidab õppekava täies mahus. Vajaduspõhise õppetoetuse suuruseks on kavandatud 135 eurot, mis on umbes pool alampalka. Õpingutega seotud kulude katteks on üliõpilastel võimalus võtta ka õppelaenu 1917,35 euro ulatuses ja õppetööst vabal ajal osalise koormusega töötada.
  

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Posted 17. mai 2012 in Reformierakond fraktsioon Riigikogu | Kommentaarid välja lülitatud

Taastuvenergia regulatsioone tuleb muuta õigusriigile kohaselt

Artikli originaal asub siin aadressil / Arto Aas

Eile majanduskomisjonis toimunud avalikul arutelul sai kinnitust seisukoht, et taastuvenergia tasusid saab ja tuleb muuta väiksemaks, aga regulatsioone tuleb muuta õiguskindlust rikkumata. Tagantjärele reeglite muutmine ei ole õigusriigile kohane ja see kahjustaks oluliselt Eesti investeerimiskliimat. Seaduste meelevaldne muutmine ühes ärivaldkonnas omab vaieldamatult laiemat mõju ettevõtluskeskkonnale ja finantssektorile tervikuna, mis viib investeerimisotsuste tühistamiste, loomata jäänud töökohtade ja madalamate maksutuludeni (soovitan tutvuda ka Eesti Pangaliidu vastava murekirjaga majandusminister Partsi poole). Ka Euroopa Komisjoni energeetikavolinik G.Oettinger on kirjalikult väljendanud Komisjoni seisukohta, et tagasiulatuvalt toetusi muuta ei tohi.

Eesti riik on soovinud taastuvenergia dotatsioonide kehtestamisega suurendada taastuvenergia osakaalu energia tootmises. Tänaseks on see eesmärk täitunud isegi loodetust kiiremini, mis annab nüüd võimaluse välja töötada madalamate määradega toetusskeemide uued põhimõtted. Uute toetusskeemide kehtestamisel on erinevaid võimalusi alates ühekordsetest investeeringutoetustest lõpetades dotatsiooni sidumisega CO2 hinnaga. Peale kõikide turuosaliste kaasamist saaks uutes toetusskeemides kokku leppida veel sel aastal. Hetkel menetluse lõppfaasis olevas elektrituruseaduses ei reguleerita taastuvenergia tasusid, vaid keskendutakse ainult elektrituru avamisele 2013. aastast.

Pikas perspektiivis on mõistagi õige, et nii põlevkivil kui taastuvatel allikatel baseeruv energiatootmine toimib ilma dotatsioonideta. Seniks tuleb aga kindlustada, et oleks tagatud õiguskindlus ja toetuste eesmärgipärasus. On igati loomulik, et taastuvenergia toetused vastavad Euroopa Liidu riigiabi reeglitele, aga vastutus riigiabi loa saamisel lasub riigil, mitte siseriiklikke regulatsioone järginud investoritel. Eestiga sarnast toetusskeemi kasutavad mitmed teised riigid ja seni pole Euroopa Liit keeldunud ühelegi liikmesriigile riigiabi loa andmisest taastuvenergia valdkonnas.

2011. aastal kulus taastuvenergia toetusteks 56 miljonit eurot. On väär väita, et taastuvenergiatasud toidavad ebaõiglaselt tundmatut väliskapitali. Konkurentsitult kõige suurema osa taastuvenergia dotatsioonidest saab riigile kuuluv Eesti Energia, kelle investeeringud puidu põletamisse Narva jaamades on olnud kahtlemata kasumlikud. Tänavu võivad Eesti Energiale makstavad toetused küündida juba 25 miljonit euro kanti. 2012. aasta esimeses kvartalis sai Eesti Energia 39% kõikidest väljamakstud dotatsioonidest.

Palju vaidlusi on tekitanud küsimus, kui kasumlikud on taastuvenergiat tootvat ettevõtted ja kas  tegemist võib olla ülekompenseerimisega. Konkurentsiamet on lubanud omapoolse värske analüüsiga saada valmis selle aasta oktoobris. Energiaettevõtete tellimusel valminud PWC uuring väidab, et Eesti taastuvenergiasektori varade keskmine tootlus on 7,9%. Edasiste otsuste langetamiseks on igal juhul vaja analüüse, mille metoodika on läbipaistev ja tulemused usaldusväärsed.

Riigikogu majanduskomisjonis eile toimunud taastuvenergiat käsitlevate regulatsioonide avatud istungil esinesid keskkonnaminister Keit Pentus, ASi Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimees Andres Taukar ning Eesti Energia strateegiajuht Jaanus Arukaev. Pankade seisukoha esitas Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Priit Perens. Istungil osalesid ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Konkurentsiameti esindajad.

 

 

Posted 16. mai 2012 in Arto Aas blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

Raidma: Eesti inimeste kaitsetahe on tugev

Artikli originaal asub siin aadressil / Eesti Reformierakonna fraktsioon

Lääne-Virumaal Kaitseväe kevadist suurõppust Kevadtorm külastanud Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma (Reformierakond) ütles, et nähtu kinnitas fakti: Eestis on hoolimine oma riigist, mis väljendub ka kaitsetahtes, tugev. 

„Oleme kahekümne aastaga üles ehitanud ilusa oma riigi. Täna oleme valmis saavutatud hoidma ja selle hoidmise nimel panustama. Majanduskriisi kiuste suutsime täita NATOle ja eelkõige iseendile antud lubaduse jõuda kaitsekulutustega kahele protsendile sisemajanduse koguproduktist. Alles eelmisel nädalal tunnustas meie pingutust näiteks USA hiljutine suursaadik NATO juures Kurt Volker.

Esmane iseseisev kaitsevõime on meie kaitsekontseptsiooni üks alustaladest. Kevadtormil nägin sadu hea väljaõppega noori mehi ja naisi, kes on valmis vajadusel meie riigi eest väga konkreetse tegevusega seisma,“ rääkis Raidma. 

Mati Raidma märkis, et kaitsetahet ja soovi panustada oma riiki saab rahuajal väljaspool tegevteenistust arendada ja rakendada ka vabatahtlikus tegevuses, olgu selleks Kaitseliit või vabatahtlikud päästekomandod. „Kutsun üles kõiki Eesti inimesi siin kaasa lööma,“ lausus ta. 

Kaitseväe suurõppus Kevadtorm toimub sellel aastal Lääne- ja Ida-Virumaal ning sellel osaleb üle nelja tuhande tegevväelase, ajateenija, kaitseliitlase, reservväelase ja ametniku.
  

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Posted 14. mai 2012 in Reformierakond fraktsioon Riigikogu | Kommentaarid välja lülitatud

Euroopast

Artikli originaal asub siin aadressil / Tõnis Kõiv
Kuigi nii Prantsusmaal kui Kreekas on keerulised ajad, tähistas Euroopa sel nädalal oma päeva, samal ajal aga mõned inimesed Eestis nostalgitsesid ühte ammulõppenud sõda meenutades… Ega Euroopas ei ole praegu lihtne. Prantsusmaa valijad otsustasid presidendiks valida Francoise Hollande, kelle valimiseelsed … Jätka lugemist →

Posted 12. mai 2012 in Tõnis Kõiv blogi Reformierakond | Kommentaarid välja lülitatud

« Older Entries «
  • * Meie tõstsime käibemaksu 18% -> 20%, millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie tõstsime toasooja käibemaksu 5% -> 20%, millega tõstsime kodukulusid ja teeme eriti haiget koduomanikele. Meenuta IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit!" demagoogiat!
    *Meie tõstsime majutusteenuste käibemaksu 5% -> 20%, millega kahjustasime turismi ja teeme haiget turmismi- ja majutusettevõtetele.
    *Meie tõstsime kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5% -> 20%, millega teeme haiget spordi- ja kultuuriettevõtetele ning kultuuritarbijatele.
    * Meie kaotasime matusetoetuse ja tõstsime matuseteenuste käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget pensionäridele, töötutele ja madalapalgalistele ühiskonna gruppidele.
    * Meie tõstsime raamatute ja õpikute käibemaksu 5% -> 9%, millega teeme haiget hariduse- ja loomevaldkonna tarbijatele.
    * Meie tõstsime maagaasi aktsiisi 1000m³ 0 kroonilt -> 367 kroonile (0 -> 23.46 euroni), millega tõstsime kõiki hindu.
    * Meie kehtestasime pakendiaktsiisi 10-40 krooni/kg kohta (0,64 - 2,56 eurot/kg kohta), mis teeb haiget ettevõtetele ja tarbijatele.
    * Meie tõstsime elektriaktsiisi 1MWh 0 kroonilt -> 70 kroonile (0 -> 4.47 euroni), millega tõstsime kõiki hindu. Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see 4.47 eurot MWh kohta.
    * Alates 1. juunist 2011 tõstsime elektri hinda keskmiselt 0,05 senti/kWh, mis tõstab keskmist elektriarvet 0,4%.
    * Alates 1. augustist 2011 tõstame võrguteenuste hinda keskmiselet 0,39 senti/kWh, mis tõstab elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%. Alates 1. jaanuaris 2013 avame elektrituru täielikult, mis tõstab elektri hinda kuni 40%. Aastal 2016 tõuseb heitkvoodi hind (süsihappegaasi hind) 12 -> 25-le eurole, mis tõstab 2016 aastaks elektri hinnd kuni 60%. Elektri hinnatõus tõstab kõiki hindu. Meenuta seda IRL-i "Kodukulud alla - sinu kindel võit" ja "Monopolide ohjeldamaise seaduse" demagoogiat!
    * Meie tõstsime kütuseaktsiisi bensiinile. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007 aastaga tõusnud 36%, millega oleme tõstnud kõiki hindu. Üle 50%-i kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks, mida valitsus kontrollib ja saaks alandada hinnatõusu surve pidurdamiseks.
    * Meie piirame erimärgistatud kütuse maksusoodustusi, millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Sellega teeme haiget ehitus, põllumajandus- ja metsandusettevõtetele. Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi juba praegu üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
    * Tuludeklaratsiooni esitamisel ei saa tuludest enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakondadele tehtud annetusi. Teeme haiget praegustele ja tulevastele õppelaenu võtjatele. 1. jaanuarist 2012 langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri seniselt 50 000 -> 30 000 kroonile (3195,58 -> 1917,35 euroni), kui seni sai tuludeklaratsiooni esitaja deklareerida koolitus ning- eluasemelaenu intresse summas 50 000 kr (3195,58 eurot), siis järgmisest aastast vaid 30 000 krooni (1917,35 eurot) mahus. Teeme haiget õppelaenu ja eluasemelaenu võtnud koduomanikele!
    * Meie tõstsime ametiautode erisoodustusmäära 2000 -> 4000 kroonile (127,82 -> 255,65 eurole). Kui varem maksti sõiduki eest erisoodustust 1672,18 kr (106,87 eurot), siis uue 4000 kroonise alammäära alusel hakati maksma erisoodustust 3260,17 kr (208,36 eurot), millega teeme haiget ettevõtetele.
    * Meie kärpisime oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi, millega teeme eriti haiget väikeettevõtetele ja halvendame kõigi töötajate tervisekaitset. Kui varem maksis alates haigestumise teisest päevast kuni 80% palga suurust hüvitist Haigekassa, siis uue korra järgi maksab alates neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitist tööandja ning Haigekassa maksab alates üheksandast päevast hüvitist kuni 70% palgast. Vaata haigushüvitiste kärpeid siit!
    * Meie kehtestasime omaosaluse hooldusravis kuni 3000 krooni kuus (191,73 eurot kuus), millega teeme haiget Eesti inimestele ja raskendame arstiabi kättesaadavust.
    * Meie kaotasime hambaravi 300 kroonise (19,17 eurot) hüvitamine 19-62 aastastele, millega teeme haiget ühiskonna vähekindlustatud gruppide tervisele.
    * Meie vähendasime kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93% -> 11,4%-le, mis piirab nende võimalusi avalike teenuste osutamisel ja abivajajate aitamisel. Sellega teeme haiget kohalikele omavalitsuste eelarvetele ja elanikele.
    * Meie kehtestasime põlevkiviaktsiisi 0 -> 0,15 eurot gigadžauli kohta. Põlevkiviaktsiisi tuleb maksta isikutel, kes kasutavad põlevkivi kütteainena (st soojuse tootmiseks). Alates 1.jaanuarist 2013 tõuseb põlevkivi aktsiisimäär 0,15 -> 0,30 euroni gigadžauli kohta. Küttehinna tõus teeb haiget koduomanikele. Kodukulud alla, sinu kindel võit!
    * Alates 1. juulist 2011 tõstame väljaspoolt EL-i saabuvate kaubasaadetiste tollideklaratsioonide vormistamise teenustasusid. Alla 150 eurose väärtusega paki Eestisse lubamine kallineb 6,50 -> 9 euroni. Üle 150 eurose väärtusega saadetis kallineb 11,50 -> 15,00 euroni.
    * Meie vähendasime EL-i välisest riigist saadetud kaubasaadetistele käibemaksuvabastuse piirväärtust 2347 -> 344 kroonini (150 -> 22 euroni). Näiteks kui tellid postiga midagi Ameerikast, siis tuleb üle 22 eurose ostu puhul maksta lisaks ka käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.
    * Meie võtsime vastu uue Töölepingu seaduse, mis piirab oluliselt töötajate sotsiaalseid tagatisi, kergendab vallandamist ja suurendab ebapropotsionaalselt töötaja vastutust.
    * Meie peatasime pensioni II samba riigi poolsed maksed, millega teeme haiget tulevastele pensionisaajatele.
    * Meie tõstsime pensioniiga, aastaks 2026 tõuseb pensioniiga meestel ja naistel 65. eluaastani. Sellega teeme haiget pensionieelikutele.
    * Meie lõpetasime pensionide tasuta kojukande ja tõstsime pensionide kojukande hinna 58-lt -> 72-le kroonile ehk (3,71 -> 4,6-le eurole), millega teeme haiget maal elavatele eakatele.
    * Meie poliitika on sulgeda kohalikke postkontoreid ning vähendada ühistranspordi liine, millega teeme haiget maainimestele ja suretame välja maaelu.
    * Meie vähendasime üliõpilaste sõidusoodustust 500 -> 440 kroonile (31,96 -> 28.12 eurole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime ülikooli põhitoetuse 1000 -> 875 kroonile (63,91 -> 55,92 erole), millega teeme haiget üliõpilastele ja raskendame hariduse kättesaadavust ning jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie kaotasime maksusoodustused õppelaenu intressidelt, millega kaotati ära võimalus arvata maksustavatast tulust maha õppelaenu intressid. Sellega teeme haiget õppelaenu võtnutele ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele. Meenuta seda IRL-i "Tasuta kõrgharidus - sinu kindel võit!" demagoogiat.
    * Meie kaotasime õppelaenu kustutamise võimaluse avalikus sektoris töötavatele noortele.
    * Meie vähendame riigieelarveliste õppekohtade arvu, mis raskendab hariduse kättesaadavust ja jõuame lähemale tasulisele kõrgharidusele.
    * Meie vähendasime elutööpreemiaid ja kaotasima ära teadusliku avastuse- ja valdkondlikud preemiad, millega teeme haiget haridustöötajatele.
    * Meie tõstsime ja tõstame veelgi alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mis soodustab varimajandust ja teeb haiget ausatele ettevõtetele.
    * Meie digitaliseerime 2012 sügiseks kõik kaabel-TV võrgud. Pärast "digitaliseerimist" ei saa enam mitut telekat korraga kasutada, siis tuleb igale telekale oma digiboks ja kuumakse peale. See on tänases Eesti Vabariigis tarbijate huvide eest "võitlemise" parim näide!
    * Meie võtsime vastu Monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet.
    * 1. jaanuarist 2012 tõstame harrastuskalapüügi aastatasu 11,50 -> 20 eurole (180 -> 312,9 kroonile). Poole aastane kalastusloa tasu tõstetakse 7,67 -> 13 eurole. Nädalane luba kallineb 1,60 -> 3 eurole.
    * Meie võtsime Eestile kohustuse osaleda Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästepakettides. Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis moodustab 1,995 miljardit eurot (1 995 000 000 eurot), kuigi alles räägiti 1,3 miljardi laest. Kust see raha võetakse, kui seda "garantiid" tuleb maksma hakata? Milliseid aktsiise selleks veel tõstetakse, Milliseid kärpeid tehakse? Eestil on kohustus garanteerida maksmine 1,995 miljardit euro ulatuses

  • RSS korruptsioon .info